Kaisa Kattai
Liikumise kujundid
II PEATÜKK
Kaisa Kattai on noor tantsukunstnik ja tantsija ning aastast 2020 ka resident-koreograaf Tartu Tantsuakadeemias / Tempecy Dance Companys. Varasemalt on Kaisa õppinud moderntantsu Taanis ja lõpetanud TLÜ koreograafia eriala.
Ta on olnud (külalis)õpetaja Eesti tantsustuudiotes, sealhulgas täiendades ka end erinevates töötubades Eestis ja välismaal. Teinud kaasa mitmetes tantsulavastustes (“Weird Tales I’ve Tried To Write”; “Object.ify”; “AIAPÄKAPIKK” jne) ja erinevates projektides, olnud osaleja ja kohtunik/žürii mitmetel tantsuvõistlustel- ja festivalidel. 2019. aasta kevadel tuli Kaisal välja esimene lavastus “fomo” Kanuti Gildi SAALis. Hetkel on ta õpetaja Shate Tantsukoolis ja valmistab noortega Tempecy Dance Companyle uut lavastusprotsessi. Lisaks sellele tegutseb ta ka Sõltumatu Tantsu Laval turundusspetialistina ja Greenfieldi kuraatorina.
Küsisime Kaisalt, milline on tema käekiri lavastajana/koreograafina. Töötamine, meetodid, inspiratsioon, kontakt etendajatega, protsessi käik …
"Vahemõte – peaks hakkama päevikut pidama. Siis näeks ise ka, kuidas täpsemalt töötan ja milline on sisemine versus väline protsess."
KAISA KATTAI
Istusin selle küsimuse ees ja sees tükk aega. Lõpuks otsustasin luua skeemi. Või midagi skeemisarnast.
Visuaal – esimene asi, mis mulle pähe tuleb, on mingi pilt, millega kaasnevad mingit sorti tunded või liikumistunne (ilma liigutamata).
–> Kujundid. Visuaalsed kujundid. Liikumise kujundid. Märksõnade tõlgendamine liikumisse. Sisu tõlgendamine visuaali. Kuidas on omavahel seotud mu mõtted + faktid + tants + narratiiv + narratiivi hülgamine + narratiivi tagasitoomine = kujundid, mida saab näha vaataja ja tunnetada tantsija.
––> Tõlgendamine. Tantsijatega vastastikune ideede vahetus. Tunnete vahetus. Tunnete usaldamine. Vastuvõtmine. Minemaviskamine. Sorteerimine.
–––> Katsetusmeetod. Mõni asi õnnestub kohe. Mõni asi õnnestub, aga pärast on halb maik juures. Mõni asi õnnestub hiljem ja jääb meiega lõpuni. Mõni asi ei õnnestugi, aga me ei taha sellest aru saada ja muudkui pressime ja pressime … ja lõpuks teeb aeg oma otsused.
––––> Vahemõte – peaks hakkama päevikut pidama. Siis näeks ise ka, kuidas täpsemalt töötan ja milline on sisemine versus väline protsess.
–––––> Punkt, mis peaks olema varasem, aga samas on läbiv – “inspiratsioon”. Tunne. Aisting. Mõtete vahetamine. Korduvmõtted korduvatel inimestel. Enda peast välja tulek. Kellegi teise sisse laskmine.
––––––> Rääkimine. Lobisemine. Seletamine. Mõtestamine. Kuulamine. Veelkord kuulamine. Korra veel kuulamine. Kokkuvõte. Uus mõte? Proovime. *terve skeemi kordust*
–––––––> Käekiri on füüsiline. Nähtavalt füüsiline. Mitte alati ja mitte 100%.
Udu võtab ära horisondi. Ja sudu võtab ära jaksu otsida horisonti. S U D U on sise- ja välisvaade soovidesse. Tahan õhku ja selgust. Füüsiliselt ja oma peas. Fookust ja vabadust. Ma võin esindada iseennast – esitleda sudu oma liikumises, tutvustada sudu oma sees, näidata ala iseenda ja teiste vahel. Otsida seda ala. Olla see ala. Ma võin esindada iseennast, aga kas see olen mina.
Kaisa Kattai tantsulavastus S U D U esietendub Alexela Loomelaval 29. mail
ROHKEM LUGEMIST
Peatükid
LUBAME, ET ME EI HIRMUTA
“Julgen öelda, et vahel peab pimesi usaldama. Tunnetama ära energia ja siis võtma vastu otsuse ja pimesi teist inimest usaldama, et saaks midagi maagilist juhtuda …”
MEIL KÕIGIL ON OMA SUHE TANTSUGA
“Üllataval kombel meenuvad inimestele lapsepõlves tantsuga esimese kohtumise mälestused äärmiselt eredalt – kes mäletab lasteaias oma esimest esinemist, kellel meenub tantsupartner rahvatantsutunnist…”
KEELATUD PUUDUTUSED
“Koroona-ajast tingitud teineteisest eemalolek (puudutused justkui keelatud). Tantsides saab üksteist puudutada (ka ilma puudutamiseta). Tantsu vaatamine puudutab, ilma füüsilise puudutuseta.”