Isiklikuks väljakutseks on kindlasti teha esmakordselt tööd (tantsulavastust) noortega – jõuda omavahel usalduseni, mõistmiseni ja loominguni – see on olnud väga paeluv. Mõnel perioodil keerukas, aga alati köitev. Julgen öelda, et vahel peab pimesi usaldama. Tunnetama ära energia ja siis võtma vastu otsuse ja pimesi teist inimest usaldama, et saaks midagi maagilist juhtuda – olgu selleks tantsijad kellega ma töötan, mina nende jaoks, helikujundajad või meeskond. Noortega töö annab teistmoodi jõudu ja tuge – jah, see tekitab ka endas palju küsimusi: kuidas anda edasi oma mõtteid, kuidas leida ühiseid jooni, milliste tehnikatega läheneda ja milliseid ootusi seada. Ometi võin julgelt öelda, et see protsess on igat seda hetke ja kogemust väärt. 

Need lavastused (ja see protsess) on õpetanud ka mind palju ja loomulikult selle juures need ka tähendavad mulle palju. Pühendada enda aega, energiat ja loomingut millegi küpsetamisele ning samal ajal pakkuda ka noortele justkui õppimisprotsessi, on suur amps, mida haarata. Loodan vaid, et nad õppisid sama palju kui mina (loodan, et isegi rohkem kui mina) ja nende tõeline sära, professionaalsus ja oskused jõuavad vaatajani. Jõuavad iseendani.

Lavastused liiguvad / tantsivad teemadest, mis on minu jaoks väga olulised. Nende aktuaalsus on ajas muutuv, aga siiski olen nendega kokku puutunud või puutun mingil määral ka tänaseni. Ühendada oma huvi ja tundlikkus nende lavastuste teemadega ning neid siis jagada tantsijatele ja hiljem ka vaatajatele on alati hirmuäratav. Ma ei tea, kas hirmuäratav on tegelikult õige sõna… võib-olla pigem julgelt haavatav, rabedalt põnev, küsitavalt rõõmus. Ma ei leia õiget megamix sõna, aga see on kooslus õnnest ja ootusärevusest.

Lavastusprotsess on näidanud mulle noorte inimeste väga põnevat maailma – kuidas nemad asju tunnetavad, näevad, kirjeldavad ja kogevad. Ning see maailm ei erine minu omast üldse mitte palju. Äratundmisrõõm ja vahel ka -valu on empaatilise loomisprotsessi aluseks. Samuti näha meid vastastiku kasvamas on südantsoojendav. Teemad, mida läbisime protsessi alguses ja kuhu oleme nüüd  jõudnud, on meid eelkõige inimesena arendanud, loomingulise inimesena julgustanud ja kujundanud.