Kadi Krikmann, Annaliisa Karu, Hannelore Lang
Kas tantsides on võimalik valetada?
IV peatükk
Kolm noort tantsijat d(age) tantsulavastusest otsustasid teile jagada oma (sise)vaadet, lühikesi ja pikki mõtteid, tundmusi ja tundeid. Kadi Krikmann, Annaliisa Karu, Hannelore Lang
Mulle öeldi, et tantsi seda mida sa tunned ja mulle tuli esimese asjana pähe see mõte, et kas mul on tantsides võimalik valetada?
KADI KRIKMANN
PÄEVIK (Kadi Krikmann)
Iga number tähistab ühte päeva. (Päevad ei ole toimunud järjekorras).
- Justkui ei taha hommikul üles ärgata aga, kas mul on valikut? Ei. Täna oli tore päev, käisin koolis, söök oli hea. Väsisin ära ja tegin uinaku. Õppisin ja läksin uuesti magama.
- Ärkasin pool tundi enne äratust lihtsalt, et lage vaadata. Seal oli tühjus aga see tühjus täitis tühjust minu sees. Mulle ei meeldi pinge all kontrolltöid lahendada, ei ole tore. Ma ei saa endiselt matemaatikast aru. Aga ega ma ei julge küsida ka.
- Mind juba ise häirib, et mul on kogu aeg vaja seda telefoni vaadata. Kogu aeg on vaja vaadata, kas keegi on kirjutanud; vaadata, kas on mingi huvitav teavitus tulnud, vaadata mida teised samal ajal teevad ja ka ise teistega suhelda. Aga miks see vestlus peab toimuma läbi telefoni? See ekraani vaatamine tekitab väsimust, mida justkui unega parandada ei saa.
- Mul on tunne, et ma olin täna väga vaikne… aga samas ma ei oleks jaksanud ega osanud mitte midagi öelda.
- Pidin seda päevikut kirjutama, aga täna ma tõesti ei oska mitte midagi kirjutada. Kaisa ütleks selle peale, et see on okei, nii et ma hoopis ütlen iseendale, et see on okei ja lähen magama.
- Pidin täna esinema mingi programmi raames noortele. mulle öeldi, et tantsi seda mida sa tunned ja mulle tuli esimese asjana pähe see mõte, et kas mul on tantsides võimalik valetada? ma ei saanud aru, mida ma tundsin nii et ma lihtsalt tantsisin seda mis tuli. Tantsimise ajal oli mu peas lihtsalt tühjus ja ma reaalselt ei suutnud välja mõelda, mida ma tunnen. Nii et võimalik, et mida nad nägid oli nii öelda tõene ja nagu see mida ma oskan ainult ilma sõnadeta ja ainult enda kehaga väljendada. Aga ka võimalik, et see ei olnud lähedalgi sellele mida ma tegelikult tundsin.
- Lähen homme trenni üle pika aja. Natuke õudne on, olen nädal aega kodus kummikomme söönud ja maganud.
- Õpetaja ütles mulle täna tunnis, et pane telefon ära, et mul ei ole vaja seda vaadata. Aga ma vaatasin kella…. aga ka samas kell oli seina peal….. võibolla osa minust vaatas seda telefoni siiski kuna ma oleks soovinud seal mõnda teavitust näha.
- Mõned päevad on sellised, kus sa saad aru, kui heasüdamlike ja imetlusväärsete inimestega sa oled ümbritsetud, täna on minul see päev.
- Täna oli Tempecy proov. Mulle millegipärast meeldivad hommikud enne proovi. Nagu tempecy proovi jaoks üles ärkamine on kuidagi teistmoodi kui tavaline ärkamine. Lõpp on nii lähedal aga samas kaugel. Suur töö on tehtud aga veel suurem töö on ees. Iga päevaga see hakkab aina rohkem kohale jõudma, iga päevaga muutuvad need inimesed selles protsessis veel kallimaks, ja iga päevaga muutub ka hirm suuremaks, hirm nii etenduste alguse ees ja hirm ka selle protsessi lõppemise ees.
KUJUNDID (Annaliisa Karu)
peegeldus – minapildi nägemine, rahulolu või ka pettumus, teiste peegeldamine, peegelduse leidmine ja selles olemine, endaga tuttavaks saamine
koormamine – oma mõtetega teiste koormamine, teised koormavad sind oma mõtete kui ka tunnetega, pidev kuhjumine
segadus – kes sa oled, mida sa tunned, mida sa tahad tunda ja näha, kõik on nii selgelt segane, segaduse eest põgenemine, selguse otsimine
struggle – probleemid ja neile lahenduste otsimised, raske, kuid proovid ennast ja teisi aidata, kerguse otsimine raskes olukorras
valgustamine – ärkamine & avastamine, valgusvihk valgustamas pimedust, samas ka meid
kasv – toimub läbi lavastuse, koos tantsuga & läbi terve elu
TUNDED (Hannelore Lang)
Mis tunded on mul lavastuses tantsides sees.
- Alguses tunnen end paljastatuna, ennastsalgavana ja kergesti haavatavana. Ma tunnen nagu mina paljastaksin ennast kõigile kuid nemad ei näita mulle ennast üldse.
- Pärast seda tunnen et olen kindlas režiimis mis mingis mõttes pimestab mind selles režiimis väljapoole nägema. Elad justkui rattas, sest kõik käib iga päev samamoodi.
- Järgmises osas tunnen end kergesti keskkonna, teiste inimeste ja sotsiaalsete standardite poolt mõjutatuna. Tunnen ,et pean teiste ootustele vastama ja ennast muutma ,et end kuuluvana tunda.
- Järgmises stseenis olen leidnud endale sihi ja eesmärgi kuhu pürgida ,kuid teepeal on takistused mis mind tagasi lükkavad. Vahest olen need takistused endale ise välja mõelnud ja saboteerin iseennast.
- Järgmine osa on põgenemine, olen jõudnud arusaamisele ,et mulle ei meeldi mis minuga toimub ja tahan midagi ette võtta, seega põgenen. Sotsiaalmeedia, liiga kõrgete standardite, teiste inimeste ootuste ja läbikukkumiste eest, kuid eelkõige iseenda eest. Ma pole endaga rahul ,kuna kõik see mõjutab minu minapilti ja enesehinnangut.
Pärast põgenemist ei ole ma mitte kuhugi jõudnud. Ma jõuan tagasi enda juurde ja vaatan taas enda minapilti. Ma ei vaatagi end nii negatiivse pilguga ja võiks isegi öelda ,et olen rahul enda minapildiga.
Noorte tantsulavastus d(age) esietendub 27. novembril Alexela Loomelaval, Tartus.
Etendused:
27. + 28. detsember 17:00
2. detsember 13:00
3. detsember 13:00 ja 19:00
rohkem lugemist
Peatükid
SÕÕM VÄRSKET ÕHKU TANTSUMAASTIKUL
“Kui esimesed kukkumised ja püüdmised etenduse alguses olid veel ehk ettevaatlikud, siis edasi voolasid tantsijad juba julgelt üle põranda, laval seisvatest postidest üles-alla ning lisaks pehmele liikumiskvaliteedile oli kasutatud ka muusika tugevale rütmilisusele toetuvat koreograafiat.”
LIIKUMISE KUJUNDID
“Vahemõte – peaks hakkama päevikut pidama. Siis näeks ise ka, kuidas täpsemalt töötan ja milline on sisemine versus väline protsess.”
LUBAME, ET ME EI HIRMUTA
“Julgen öelda, et vahel peab pimesi usaldama. Tunnetama ära energia ja siis võtma vastu otsuse ja pimesi teist inimest usaldama, et saaks midagi maagilist juhtuda…”